Ko e peleposisini

Ki mu’a ‘a hono fakahinohino atu ‘a e anga hono ngāue’aki ‘a e ‘ekisasaisi mei he vitiō mo e fakamatala ‘oku tupu ai ho’o a’u mai ki he peesi ko ‘eni’, ‘oku mahu’inga ke tau ‘uluaki lavelave ki he fakamatala fakaikiiki ange mo mahu’inga kau ki he peleposīsini’ Ko e pelepōsisini’ ‘oku mahino ange  ‘a hono ‘uhinga’ ‘i hono fakalea faka-Tonga ‘e taha ko e takinauna. Ko ha lea ‘oku ne taki ‘a e fakakaukau’ mei he tu’unga fakakalama ‘e taha ki ha tu’unga fakakalama ‘e taha tautefito ki he nauna’ pea taimi ‘e taha ko e polōnauna. Ko e ngaahi lea ‘eni ‘oku kau ki he peleposīsini faka-Tonga’: ko, ‘a , ‘e, ‘i, ki, mei, e, ‘a,  ‘o,ma’a, mo’o,  mo

Fakatātā: ‘alu ki kolo. In English: goes to town. Ko e fo’i lea ko e ki, ko e peleposisini ia ‘i he lea faka-Tonga tatau mo e to ‘i he lea ‘Ingilisi’. ‘A ia ‘oku ala mahino ngofua pe ‘a e ‘uhinga heni ‘o e taki nauna’ pe peleposisini. Hanga ‘e he peleposisini ko e  ki’ ‘o taki e fakakaukau ‘o e ‘alu ‘a e  tokotaha ‘oku talanoa ki ai ‘a e sētesi’ ki he nauna ko e kolo pe town.

Kupu’i lea fakapeleposīsini

Ka ‘i ai ha  kupu’i lea ‘oku kamata’aki ha  peleposīsini’ ‘oku ui ia ko e kupu’i lea fakapeleposīsini pe prepositional phrase. ‘Oku malava ke tu’u ‘a e peleposisini  pe kupu’i lea fakapeleposīsini’ ‘i he kamata’anga ‘o e sētesi. Hangē ko ‘eni: Ki mu’a he keimi’, na’e va’inga ‘a siale ma’a e Auckland Bues.  Before the game, Siale played rugby for Auckland Blues. ‘Oku lava foki ke tu’u ‘a e kupu’i lea fakapeleposisini’ ‘i loto he vaha’a ‘o e nauna’ mo e pelepōsisini’. Hangē ko ‘eni: Ko e ta’ahine ‘i he matapaa’ ko hoku tuofefine. The girl at the door is my sister.  Pea ‘oku lava foki ke tu’u ‘a e kupu’i lea fakapeleposisini’ ‘i mui he sētesi’. Hangē ko ‘eni: ‘Oku tu’u ‘a e sōpingi ‘i mui  hoku fale’. The shopping  is behind my house.

Fakakaukau na’a ‘aonga

Mahalo te mou fakatokanga’i pe, ko e  peleposisini’ ko e taha ia he tōpiki ‘oku ki’i  faingata’a ke fakamahino ‘i he taimi ‘oku ako’i fakataha ai ‘a e kalama ‘o e  lea faka-Tonga’ mo e lea ‘Ingilisi’. ‘Oku tupu ‘eni mei he mahino ‘oku kehekehe ‘a e ‘uhinga ‘o e ngaahi peleposisini ‘Ingilisi lahi ‘i he taimi ‘oku faka-Tonga’i ai’. ‘Ikai hangē ko e ngaahi patosipisi (part of speech) kau ai e veape’. Ko e veape ko e walk ‘i he lea ‘Ingilisi ‘oku faka-Tonga’i hangatonu pe ia ko e lue pe luelue. Ka ‘oku ‘ikai pehē ia ‘i he ngaahi peleposīsini lahi. Fakatātā ki he peleposisini ‘Ingilisi ko e across. Ko hono faka-Tonga’ ko e fakalava ’i, fakalavalava ’i pe mei. Fakatātā’aki ‘eni: They live just across the road.  ‘Oku nau nofo mei he kauhala ko ē. Ko e fakakaukau ‘o e across ko e kolosi pe ‘akau fakalava na’e tutuki ai ‘a Sēsū Kilisitoo’. ‘A ia ‘i he They live just across the road, ‘oku ‘i ai ‘a e fakakaukau ‘o e kolosi’, hanga ‘e he fehokotaki ‘a e taha ‘oku nofo he kauhala ko ee’ kae nofo mai e toko taha he  kauhala ‘e taha’ ‘o  fakafelavai kinaua mo e hala’ ‘o hangē ha fo’i kolosi.  ‘A ia ‘oku fakakaukau ‘a e kau Pilitānia lea ‘Ingilisi’ ia ko e tūkunga pehee’ ‘oku kolosi. ‘Oku ‘asi mai ‘oku kehe ‘eni ia mei he fakakaukau ‘a e Tonga’. Hangē ko ‘eni: We took a ferry across the river.  Na’a mau ō vaka he vaitafe’. ‘I he sētesi faka-Tonga’ ‘oku ‘asi mai ‘oku fakakaukau ‘a e Tonga’ ia ko e vaka’ ‘oku lele ‘i he fukahi vaitafe. ‘Oku ‘ikai fakakaukau ia ‘oku  kolosi ‘a e vaka’ he vaitafe’. Pea ko ia ai ‘oku ‘ikai ‘apalai ‘a e mei hangē ko ia ‘i he sētesi ‘Oku nau nofo mei he kauhala ko ē, ki he peleposisini ‘oku fiema’u ke ngāue’aki ki he sētesi – Na’a mau ō vaka ‘i he vaitafe.

Ko e me’a mahu’inga heni ko e lava ke hulu’i atu ha fakakaukau ke mou talanoa ai ‘i ‘api mo ho’omou fānau’ ke nau fakatokanga’i ‘a e tūkunga fakakalama ko ‘eni’ o e peleposisini’. Koe’uhī ko e ‘ikai fetaiaki lelei ‘a e peleposīsini faka-Tonga ‘i hono fakahoa ki he ‘Ingilisi’, ‘oku ‘ikai fu’u fiema’u ia ke fakaikiiki pea fakamālohi’i ‘a e fānau ke ako ma’uloto hano ‘apalai ‘a e fakakaukau ‘o e pelepōsisini’. Mahalo na’a lelei ange pe hono talatalanoa’i pe ‘a e fakamatala kuo fai atu ‘a e lave ki ai’. Talatalanoa pe mo mou laukonga mo e fānau ‘i he tēpile ko ‘eni lalo koloa pe ke nau fakatokanga’i’ ‘a e pelepōsisini’. Hangē ko e ‘eke ke nau fakafonu ‘a e sētesi ko ‘eni: ‘Oku fu’u fiefia ‘a e papi ko ē ________ pāka’.

‘Oku meimei lahi liliu fakafo’ilea’i ‘a e ngaahi sētesi ni’ihi heni ki he lea faka-Tonga’ koeuhī pe na’a ala tokoni ki he mahu’inga ‘o e tu’u ‘a e peleposisini’. Kapau ‘e liliu faka-Tonga kotoa ki he angamaheni ‘oku lea’aki ‘e he kakai’ ‘e mole ‘a e peleposisini fakapālangi ia ‘o e ngaahi sētesi ‘e ni’ihi hangē ko e fakatātā ko ‘ena kuo tau lave ki ai ‘i ‘olunga’.

Sentences Preposition in each sentence Tongan prepositions  In Tongan
1. That puppy at the park is so happy. at ‘i ‘Oku fu’u fiefia ‘a e papi ko ē ‘i he pāka’.
2. She caught the bus on time. on ‘i he Na’a’ ne ma’u e pasi ‘i he taimi
3. The shopping  behind my house. behind ‘i he tu’a Ko e sōpingi ‘i he tu’a hoku fale’.
4. Jane cheered for her team. for ma’a / mo’o / ki Na’e kaila fiefia ‘a Sēini ma’a ‘ene timi’.
5. The fire covered the house within seconds. within ‘i loto Na’e kapa ‘e he afi’ e fale’ ‘i loto he lau sekoni.
6. The girl in the middle is the best dancer. in ‘i Ko e ta’ahine ‘i loto mālie’ ‘a e  tokotaha tau’olunga lelei taha’.
7. I ran across the street. across fakalava ‘i, fakalavalava ‘i, mei Na’a ku lele mei he kauhala ‘e taha’.
8. A bomb exploded somewhere near. near ofi Na’e pā ha fo’i pomu ‘i ha feitu’u ofi.
9. There is a vast store gas under North Sea. under ‘i lalo ‘i, ‘Oku ‘i ai ‘a e kasa lahi ‘oku nofo ‘i lalo he North Sea
10. I go to work by car by ‘i, ‘e, ‘aki ‘Oku ou ‘alu ki he ngāue ‘i he kā
11. She went to the store. to ki Na’a’ ne ‘alu ki he fale koloa’.
12. Please sit down for awhile. for ‘i ha Kātaki tangutu ki lalo ‘i ha taimi si’i.
13. He is inside the house. inside ‘i loto ‘Oku ‘i loto he fale’.
14. She walked through the doorway through loto Na’a’ ne lue ‘i loto  he hala matapaa’.
15. Tell me the story about the princess. about kau ki he Tala mai kia au ‘a e talanoa kau ki he pilinisesi’.
16. She died shortly after their marriage. after hili Na’e mate taimi si’i hili ‘ena mali’.
17. The boy ran toward the finish line. toward ki. ‘o fou ki, ke ‘alu ki Na’e lele tamasi’i ‘o fou k he laini ngata’anga’.
18. I will climb up the stairs each night up hake Te u kaka hake he sitea’ he pō kotoa.
19. We won against the reigning champions. against ki, fa’aki ki, tu’ufili ki, ‘o fakafepaki ki, ‘i pe ‘i he Na’a mau mālohi ‘i he kau semipione’.
20. You look tired from all the hard work. from mei he, mei Kuo’ ke mata’i hela’ia mei he ngāue lahi’ kotoa.